Portree vana või ebaõnnestunud foto järgi

Igal portreel pole head lähtefotot. Vahel on olemas üksainus pilt pere fotoalbumist, vahel juhuslik kaader, mis tehti sekund enne seda, kui inimene ära pööras. Ja vahel just see pilt peabki portreeks saama: teist lihtsalt pole.

Hea uudis: ebatäiuslik foto pole lõpp. Halb uudis: kõike ei anna parandada, ja tasub ette teada, mida nimelt.

Mida saab parandada

Palju sellest, mis näib parandamatu veana, portreed ei sega:

• Kriimud, murdejooned ja plekid vanal pildil. Joonistus tehakse uuesti, paberi vigastused sinna kaasa ei tule.
• Pleekinud või kollaseks läinud värv. Töö toon valitakse uuesti.
• Ebaõnnestunud taust, võõrad inimesed, liigsed esemed. Portree taust ehitatakse niikuinii eraldi.
• Riided, mis ei meeldi. Neid saab asendada, kui on selge, millega.
• Kerge müra ja teralisus. Kuni näojooned loetavad on, on tera lihtsalt müra.

Mida ei saa parandada

Kõik järgnev puudutab teavet, mida fotol pole. Selle juurdemõtlemine tähendab inimese väljamõtlemist:

• Udused silmad. Portree elab nende najal. Kui teravus on just seal kadunud, jääb sarnasus ligikaudseks, ja seda näeb igaüks, kes inimest tundis.
• Varju jäänud nägu. Seal, kus fotol on must laik, pole vormi ega jooni. Heledamaks saab teha ainult seda, mis on salvestatud.
• Ülevalgustus. Valged laigud otsaesisel ja põsesarnadel on sama tühjus teisest otsast.
• Tugev pakkimine. Ekraanipilt sotsiaalmeediast, sõnumirakenduse kaudu edasi saadetud pilt, ekraanilt tehtud foto: detailid on juba asendunud pakkimisjälgedega ja neid pole kusagilt taastada.
• Vale rakurss. Pea pööramine profiilist otsevaatesse tähendab teise näo joonistamist. Portree ehitatakse selles rakursis, mis on olemas.

Kuidas tööle kaasa aidata

Saada kõik, mis sul on, mitte üks pilt. Kaadrid, mis üksinda ei kõlba, annavad koos selle, mida ükski neist eraldi ei anna: silmade tegeliku värvi, kõrvade kuju, kuidas juuksed langevad, naeratuse asümmeetria. Üks kaader vastab küsimusele „milline ta siin oli", kümme vastavad küsimusele „milline ta oli".

Skaneeri, ära pildista. Vanast pildist annab skann märgatavalt rohkem kui telefonivõte: pole peegeldusi, pole perspektiivimoonutust, pole käte varje. Kodus skannerit pole? Siis pildista ühtlases hajusas valguses, otse ülevalt, ilma välguta.

Saada originaalid. Sõnumirakenduse kaudu edasi saadetud foto pakitakse mitu korda kokku. Telegramis saada „Failina", WhatsAppis „Dokumendina" või jaga pilvelinki.

Räägi inimesest. Mida fotol pole näha, aga sina mäletad: silmade värv, hallid juuksed, prilliraam, lemmikkampsun. Seda ei joonista õhust välja, aga sinu sõnadega lakkab see olemast oletus.

Ootustest

Nõrgast lähtefotost tuleb portree välja, selles on lihtsalt rohkem kunstniku otsuseid ja vähem fotot. See on tavaline tööviis ja ainsa säilinud pildi puhul sageli ainus võimalik.

Tähtis on ootustes enne kokku leppida. Kui vajad täpset sarnasust ilutäpini, on vaja lähtefotot, kus see täpp on näha. Kui vajad äratuntavat kuju inimesest, keda mäletad elavana, siis piisab sellest, mis on, ülejäänu lepime sõnadega kokku.